Mercedes Simplex 60 PS Touring Limousine 1903-1905 PremiumX PRXD592 Aastal 1903 kavandas Wilhelm Maybach Mercedes Simplexi teise versiooni, millel oli võimsust juba 60 hj. Neljasilindrilisel mootoril oli töömahtu 9293 cm3 ja auto kiirus ulatus kuni 109 km/h. Valikus oli ka ruumikas, ilmastiku eest kaitsva kerega versioon Touring Limousine.

Milnes-Daimler Double Decker Omnibus 1904 MAL Studio Maailma vanim mootoriga buss, mis on tänaseni säilinud, asub Hollandis Louwmani muuseumis See pärineb aastast 1904 ja on värvitud Londoni tolle aja ühe kuulsaima bussifirma Thomas Tilling Ltd värvides. Tootja Milnes-Daimler loodi 1902. aastal pärast seda, kui Saksa firma Daimler võttis üle Inglise trammide ja veoautode tootja GF Milnes & Co. Ltd.

Daimler 28PS Kraftpostbus 1905 Dingler Models 010549 1905. aastal avati Baierimaal Saksa esimene Reichsposti bussiliin Bad Tölzi ja Lenggriesi vahel. Daimleri postibusse (Typ D4, motor 5,3-liitrit, neli silindrit, võimsus 28-hj, max kiirus 18 km/h) toodeti Berlin-Marienfelde tehases. Seitseteist reisijat mahutavale bussile oli võimalik lisada haagisvagun ja nii reisijate arvu suurendada.

Daimler-Marienfelde B4 1907 MAL Studio Esimene bussiliin Moskvas, äärelinnast Maryina Roshchast Ostankino külasse avati 17. juulil 1907. Reis maksis 15 kopikat. Kaks lahtise kerega bussi, 8-kohaline Daimler ja 12-kohaline NAG, kuulusid krahv A. D. Šeremetevile. Kaheksakohaline buss oli ehitatud neljasilindrilise (16 hj.) veoauto Daimler-Marienfelde B4 šassiile millel pikkust 5,2 meetrit.

Benz 3 CN, Überland-Omnibus, 1923-1926 G&K Models 1923. aastal viidi Gaggenau tehases läbi busside modeniseerimine. Bussid said uued Boschi süüteseadmed, laiendati rööbet ja standardkasutusse võeti õhkrehvid. Typ 3 CN oli saadaval kahe erineva teljevahega – 4688 ja 5900 mm. Jõuallikaks kaheksaliitrine neljasilindriline Benz S 120 (50- 55 hj.) 3 CN oli viimane bussimudel, mis baseerus standardkõrgusega veoauto raamil. 1925. aastaks oli välja töötatud madalapõhjaline mudel 2 CN.

Benz-Gaggenau 2 CNa 1925 G&K Models Benz & Cie tutvustas uut madalapõhjalist bussiseeriat 2 CNa ja 2 CNb. Esmakordselt oli kasutuses spetsiaalne madalapõhjaline šassii mis vähendas reisijate sisenemiskõrgust ja parandas sõiduomadusi. 7,3 ja 8,4 meetri pikkused bussid olid saadaval linna- ja maabussi versioonidena ning erinevate uksekonfiguratsioonidega. Jõuallikateks 4-silindrilised bensiinimootorid 6,3 ja 8,1 liitrise töömahuga.

Mercedes-Benz N 56 Linien-Omnibus 1928-1930 70 PS Dieselmotor OM-5 Diiselbussid N56 ehitati 6 tonnise 6x4 veoskeemiga madalaraamilise veoauto šassiile. Jõuallikaks kuuesilindriline OM-5 (8550 cm3, 60 hj) mis oli esimene firma omatoodangu diiselmootor. Busside 41-49 reisijat mahutavad täisteraskered valmisid Sindelfingeni tehases.

Mercedes-Benz Lo 3100 Linien-Omnibus, "Reichpost" 1935 Vector Models 1935. aastal alustati uue pikendatud teljevahe (5100 mm), kuuesilindrilise diiselmootori ja pneumaatiliste piduritega Lo 3100 tootmist. Buss asendas mudelit Lo 2750. Gaggenau tehase valmistatud 32-kohalise kerega buss jäi tootmisliinile vaid pooleks aastaks, kuna aasta lõpul vahetati see välja suurema kandevõimega mudel Lo 3200 vastu.

Mercedes-Benz Lo 3500 Konferenz- und Salonwagen 1935 Premium Classixx Luksusliku LoP 3500 Konferenz- und Salonwageniga näitas Gaggenau tehas oma kereehituse võimekust. Bussi keskosas paiknes telefoniga konverentsiruum kuuele inimesele, tagaosas mugava polsterdatud istme ja raadioga salong. Istet lahti klappides tekkis lai voodi. Avar juhikabiin oli seevastu üsna lihtne ja tänu samas paiknevale mootorile ka väga mürarikas.

Mercedes-Benz Lo 3100 Stromlinien-Omnibus 1936 Altaya BC013 Voolujoonelise kerega Mercedes-Benz Lo 3100 Stromlinien-Omnibus töötati välja 1934. aastal diiselveoki L 59 šassii baasil ja oli mõeldud linnadevaheliseks reisijateveoks sel ajal aktiivselt areneval kiirteedevõrgustikul. Seeriatootmisse 22-kohaline Typ Lo 3100 ei jõudnudki, valmistati vaid mõned eksemplarid. Neist üks - katmata esiratastega, Deutsche Reichsbahni tellimusel.

Mercedes-Benz O 3750 1936 Stromlinienbus Autocult #10008 1930. aastate keskpaigast muutus valitsevaks terasplekist bussikerede valmistamine, mis avas ka iseseisvatele keretöökodadele võimaluse selles vallas oma oskusi pakkuda. Firma Walter Vetter Karosserie- und Fahrzeugbau keskendus bussikeredele, kasutades Mercedes-Benzi šassiisid. 1939. aastal valmis neil voolujoonelise kerega Mercedes-Benz O 3750, mille tarvis osteti litsents tuntud aerodünaamika spetsialistilt Paul Jaraylt.

Mercedes-Benz O 2600 1937 TÜ Rool, Tartu Handmade - Rein Rammus Võru-Petseri bussiettevõte V. Rosenberg & Ko võttis Tartu linnaliinide pidamise August Kookilt üle 1. aprillil 1937. Selleks asutati uus äriettevõte, täisühing T/Ü Rool, Suurema osa firma bussipargist moodustasid 1937-1938 aastal Viljandis, Ungern-Sternberg & Ko töökojas ehitatud keredega diiselbussid Mercedes-Benz O 2600. Kokku oli neid 14.

Mercedes-Benz O 10000 1937-1941 Premium Classixxs 1930-te aastate teises pooles kasvas Saksa rahva jõukus ja seeläbi ka soov rohkem reisida. Daimler-Benz töötas välja uue suure bussi mudeli O 10000. Gaggenau tehases valmistatud kolmesillalises täisterasest kerega bussis oli 54 iste- ja 15 seisukohta. Kahekorruseline linnaliiniversioon võttis peale isegi kuni 80 reisijat. Kokku valmistati neid 12.5 liitrise diiselmootoriga busse 386 eksemplari.

Mercedes-Benz O 10000 Mobile post office (Austria) 1938 IXO Bus Collection Typ O 10000 põhjal ehitas Daimler-Benz nn. veerevaid kirjakeskusi, mis kulgesid erinevatel marsruutidel suuremate linnade vahel. Nii jõudsid kirjad sihtkohta mitte ainult kiiresti, vaid ka sorteeritult. Alates Austria annekteerimisest 1938. aastal oli seal üha enam kasutusel Saksa tootjate busse. Peale sõja lõppu kasutas Austria Postiteenistus veel seitset Mercedes-Benz O 10000.

Mercedes-Benz O 10 000 Doppeldecker-Omnibus Typ D38 BVG Berlin Bus 1938/1939 Neo Models 46710 Aastatel 1938-1940 tellis Berliini transpordiamet (BVG) partii kahekorruselisi diiselbusse D38. Busse tarnisid kolm firmat - Büssing-NAG (90), Daimler-Benz (100) ja Henschel & Sohn (10). Busside 75 reisiat mahutavad kered valmisid Coburgi firmas Trutz ja paigaldati Mercedes-Benz O10000 lühendatud šassiile. Bussid erinesid vastavalt tarniale mootori, käigukasti, esisilla ja roolimehanismi poolest.